Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
Nii kujunesid esimesed kultuursordid.
Metsarikkamates piirkondades, kus põllumaa ettevalmistamine oli kõige hõlpsam
maharaiutud puid põlema pannes, levis eelkõige alepõllundus. Peamine maaharimisriist oli
kõikjal pikka aega kõblas.
Ka karjakasvatus sai arvatavasti alguse järkjärgult. Ka küttidel on vahel komme kanda
hoolt oma jahiloomade juurdekasvu eest, säästes karja noorliikmeid. Võimalik, et otsustavaks
sai oskus suunata metsikuid lamba- ja kitsekarju nende juhtloomade mõjutamise läbi, mis
võimaldas terve karja oma kontrollile allutada. Tõenäoliselt saidki lammastest ja kitsedest
esimesed kodustatud kariloomad. Peagi järgnesid neile ka veised ja sead. Kariloomi peeti
esialgu kui elusat lihatagavara.
Taime- ja karjakasvatus ei tõrjunud pikka aega küttimist ja korilust kõrvale, vaid oli nende
kõrval täiendav elatusallikas küttimise.
Varaseimad põlluharijate asulad
annaabi.ee 
