tagasivool Lukusti td juhitakse lisurvega. Selleks on lipumba korpuses 2 klappi kiirus-ja juhtklapp. Magistraalis on kogu seadmete lisurve ehk tsentrifugaal juhtklapi lisurve. Selle juhtklapi lisurve sltub otseselt auto liikumiskiirusest. Klapp on henduses AKK veetavavlliga ja selle vlli prlemissagedusest tingitud tsentrifugaaljuga suurendatakse lisurvet. Auto liikumisel madalamal kigul on lukustus ketas vedruju parempoolses asendis. Tsentrifugaal klapi lisurve on madal. Samas asendis on ka juhtkolb, lirhud on tasakaalus mlemalpool ruumi. Hdrotrafo ttab: Auto liikumisel suuremal kiirusel (le 50km/h) ja krgema kiguga suureneb tsentrifugaal klapi lisurve sedavrd,et surub kiirusklapi kolvi vasakule. Juhtklapi kolb surutakse hooratta poolsesse ossa. lisurve suurenemisel lukusti kolvi tagant surub lukusti vastu hooratta sisepinda e. vasakule. Mootorist lekantav jud kantakse otse kigukasti hdrotrafo tta. Planetaarlekanne. Neid kasut. mitmetes julekannete kigukastide veo
Õhujagajast tulev juhtõhk läheb suurema läbimõõduga kolvi peale. Samas on käivitusõhk peakäivitusklapist lastud klappide taha. Kuna ülemine kolb on suurema läbimõõduga ületab juhtõhk vedru jõu ja käivitusõhu klapp avaneb ning õhk pääseb silindrisse. Peakäivitusklapp on samuti diferentsiaaltüüpi. Klapp koosneb kerest, alumisest ja pealmisest kaanest. Sees on klapp vedruga, diferentsiaalkolb, kuulklapp, juhtkolb ja avamise nupp. Õhk tuleb balloonidest klappi vasakult poolt 25 ja jääb klapi taha. Avamiseks tuleb vajutada nuppu, selle tagajärjel avaneb kuulklapp ja õhk pääseb diferentsiaalkolvi peale, klapp avaneb. Õhujagaja on ketastüüpi. See koosneb kerest, otsakaanest, nukkvõllist ja kaheksast kolvist. Õhk siseneb ja surub kolvid vastu nukkvõlli. Kui nukk on vastu kolbi, siis õhk läbi selle hülsi ei lähe