kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Öeldakse, et operatsioonisüsteemi ülesanded on ka protsessi hulga loomine, initsieerimine, arendamine ja lõpetamine. Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. Igal ajahetkel on arvutil interpreteeritult mitu protsessi, mis on erinevates staadiumites. 2.1 Ressursijaotus Operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel. Sellega tegeleb ressursi jagamise algoritm - plaanur. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis üheks operatsioonisüsteemi tööks on määrata , millises
Veel protsessist *Operatsioonsüsteemi peamine ülesanne on kergendada kasutajal rakendusprogrammide täitmist. *Kasulik ja tähtis konseptsioon: protsess=programmi täitmine. *Protsess ei samastu programmiga. Programm on passiivne olem, samas kui protsess on aktiivne. *Protsessis sisaldub täidetav programm. Sellega seostatud andmed ja täitmise *Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. *Kui programm on käskude jada, siis protsess on käskude täitmise järgnevus. *Protsessi kirjeldab programm, mida interpreteerib protsessor. Protsessi mõiste *Opsüsteem täidab mitmesuguseid töid: -Pakktööd -Aega jagavad tööd *Protsess- täitmisel olev programm. *Programmi täidetakse järjest. *Protsess koosneb: -Koodisektsioonist -Käsuloendurist -Magasinist -Anmesektsioonist -Protsessori seisust (registrid) Protsessi olek
, tsensuur, Kinni pandi kõik erakondlikud ajakirjad, aga ka enamik mitteparteilisi. Ilmus vaid kolm eestikeelsed päevalehte- Tallinna Teataja, Postimees , Maaliit. Seda põhjendati paberi puudusega. Saksa ajakirju ilmus ka üsna palju. Ajakirjanduse üle oli kahekordse tsensuur, ehk enne trükki aandmist ja enne müüki andmist. Asutati spetsiaalsed ajakirjandusbürood (Pressestelle). Ei piirdutud vaid ajalehtede tsenseerimisega, saksa ajakirjanikud kirjutasid ise juhtkirje ja neid oldi kohustatud avaldama. Sakamaale esitati seda kui eesti toimetuse arvamust, kuna ei tohtinud muud öelda. Kõiki trükiseid tsenseeriti, sh ka raamatud. Ka raamatukogudes ja kauplustes vaadati üle vanad trükised. eelkõige vaadati punaselt meelestatud üle. rahvusväeosade likvideerimine. Ka rahvusväeosad tegutsesid mingi aja edasi. Kasutati avaliku korra hoidmisel tagalas või rindel. Nad koguni kasvasid, ristiti ümber Eesti Sõjaväeks. Aprillis saadeti laiali. Repressioonid
annaabi.ee 
