Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
juhtekiudusid. Need juhtekiud läbivad Hisi kimbuna kodade ja vatsakeste vahelise sidekoelise
piiri ning hargnevad Purkinje kiududena kogu müokardis. Nende kiudude impulsi juhteteedena
toimimine tagab vatsakeste koordineeritud kokkutõmbe.
Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on
kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm.
Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle
madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti
võivad (kahjustatud) rütmiregulaatorrakkude tõttu tekkida ebanormaalsed, ektoopsed
südameimpulsid (ekstrasüstolid), erutuse juhteteede häirete tõttu aga kodade või vatsakeste
fibrillatsioon.
Nende elektriliste protsesside toimumisel tekib igas südamerakus muutuva suuruse ja suunaga