JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
Me avastaksime selle kaudu
vabaduse! Me Õpiksime tõeliselt len-dama!
Aastad tulevikku huugasid ja hõõgusid nii lubavalt. Kui ta maandus, oli parv kogunenud
ÜLDKOOSOLEKUKS; ilmselt oldi nokkapidi koos juba mõnda aega. Tegelikult oodati teda.
"Jonathan Livingston Merikajakas, astu keskele!" lõhestas vaikust NOSPELKAJAKA tseremoniaalne hääl.
Keskele astumine tähendas emba-kumba kas avalikku häbistust või erakordset austust. Ringi keskele
kutsumisega oli sageli ära märgitud juhtkajakate enamiku teeneid.
Muidugi - oletas ta - oli HOMMIKUEINE PARV märganud tema LÄBIMURRET. Ent ma ei soovi mingit au
ega taha ma ka juhtlinnuks saada. Tahaksin vaid jagada oma avasusi, näidata kätte uusi horisonte, mis
võiksid avarduda meie kõigi ees. Ta nihkus ringi sisse.
"Jonarthan Livingston Merikajakas!" kraaksatas NOSPEL. "Astu päris keskele, häbipaika, oma
kaaskajakate palge ette!" Talle tundus, nagu oleks ta aeruga pähe saa-nud. Põlvist käis läbi nõksatus,