Euroopa Liidu naabruspoliitika
idapartnerluse alasele koostööle viidates, sest mine tea, kuidas koostöö
muutliku meeleoluga Venemaaga tulevikus sujub. Taoline samm oli
üsnagi ettenägelik, sest 2014. aastal okupeeris Venemaa Krimmi ja tungis
Ida-Ukrainasse. Kõik see sundis Valgevenet taas läkitama teravaid
kriitikanooli Moskva suunas, mis samas rõõmustas Brüsselit. Viimases
otsustati piiranguid Valgevene suhtes järsult lõdvendada. Minskiga lepiti
EL-i juhtivtasandil kokku, et peagi alustatakse Valgevenega dialoogi
viimase kaasajastamiseks vajalikele reformidele kaasaitamisega ehk
teisisõnu Valgevene Brüsselile suupäraseks tegemisega. Ka lubas Brüssel
Minskile tehnoloogilist dialoogi kokkulepitud valdkondades, toetust
kodanikuühiskonna väljaarendamiseks ja viisalihtsustuse läbirääkimiste
jätkamist ning laialdast koostööd idapartnerluse mitmepoolse mõõtme
kaudu. Küll aga andis Brüsswel Minskile mõista, et kui viimane ei hakka