Hiina uuem ajalugu ja kultuur
P-S ajal oli valitsussüsteem
tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja
huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse.
P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise
poole. Arvatavasti keiser ise oli selle poolt, et saaks parema kontrolli olukorra üle. Alguses kui L-S
algas, siis ikkagi endiselt oli grupp ministreid, kes tegeles seaduseloomega, aga alates 1139. aastast
oli määratud juhtivminister, kes hakkas ainuisikuliselt vastutama asjade eest. Keiser oli küll see kes
otsustas, aga täitevvõim peaministril.
Sõja alustamine või rahu alustamine oli lihtsam autoritaarsema valitsusega.
Kui Gaozong oli noor valitseja, kes sobis hästi oma rolli, siis teised valitsejad põdurad ja nõrgad.
Hakkab selline olukord, kus nõrgad keisrid loovutavad oma positsiooni teistele otsustajatele(oma
ministritele). Paljud ministrid olid ametisse saanud tänu oma sugulussidemetele. Nõuandjad olid