Eesti uusima aja ajalugu
Alustati seda juba 12. märtsil 1934 - piirangud vabadussõjalaste
vastu - arreteeriti 900 vabadussõjalast, 1934. aasta sügiseks oli jäänud vangi veel ainult 7 juhtivat tegelast (Artur Sirk oli Patareist
põgenenud Soome). Samas ei tähendanud juhtivate tegelaste arreteerimine seda, et niivõrd ulatuslik rahvaliikumine oleks olnud
jäägitult likvideeritud. Esimene vabadussõjalaste protsess leidis aset juunis 1935?. Kohtu all 39 juhtivata vabadussõjalast. Rahvast
hämmastas, et neid ei süüdistatud riigipöörde ettevalmistamises. Kehtiva seadusandluse järgi võis määrata maksimaalselt 3 aastase
vangistuse - tegelikult kohtuotsused olid märksa leebemad - maksimaalne karitus 12 kuud vangistust tingimusi. Mitte kellegile ei
määratud reaalset vangistust. Taasalustasid vabadusõjalased aktiivselt tegevust - taastasid organisatsioonid Tallinnas ja Tartus.