EESTI MUINASAEG
Rõivakomplekti kuulus ka nuga.
Ühiskondlik korraldus
*Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Läti
Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)-iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis
ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa,
Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa,Läänemaa ja
Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja
Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos.
Linnused
*Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn.
*Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega.
*Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii
juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis.
Ring Eesti ümber tõmbub koomale
*Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais
Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased.