Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused.
kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud algusest peale
keerulisteks ja mõnigi kord vastuolulisteks. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu
omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles
spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid).
Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas
tekkimised uued juhtimissuhtes, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu
organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele
alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi
rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle
sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute
normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome)