235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustuma, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Tuumarelvad Tuumarelvaad on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tähtsad koostisosad on tuumaleangud ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamisekskasutatavad vahendid koos juhtimisseadmetega. Peamised mõjutegurid on löölaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumarelvad on võimsamad massihävitusrelvad: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. 1963. a sõlmisid NSVL, Suurbritannia ja USA lepingu tuumakatsetuste keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all(jäi võimalikuks ainult maa-alusteks katsetusteks). 1990. aastaks oli sellega liitunud juba 113 riiki (kuid mitte tuumarelvi omavad Hiina ja Prantsusmaa).
6 3. TUUMARELVA ÜLESEHITUS Tuumarelv on tuumasisese energia kasutamise põhimõttel loodud relv. Tuumarelva tähtsad koostisosad on tuumalaengud (aatomi- ja termotuumapommid ja mürsud) ning nende paigutamiseks või kohaletoimetamiseks kasutatavad vahendid (kanderaketid, lennukid, torpeedod, suurtükid, süvaveepommid, maastikul paigaldatavad fugassid) koos juhtimisseadmetega. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus. Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium- 239. Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse abil. Esimeste tuumapommide tuumkütusena kasutati uraan-235, kuid sellised tuumapommid olid oma massi suhtes väikse purustusjõuga
antakse eelmise juhtumiga võrreldes 180° võrra faasis nihutatud pinge. Täiturmootor hakkab tööle, kuid eelmise juhtumiga võrreldes vastassuunas. Kondensaatorid C2...C5 ja takistid R3 ja R4 on ette nähtud mootori mähistele antavate pingete silumiseks. 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam. Juhul kui on vaja kindlustada väga suurt järgimise täpsust, kasutatakse koordinaatide numbrilisi andureid, millised koos teiste numbriliste juhtimisseadmetega (summaatorid, loendurid, koodimuundurid jt) moodustavad järgivajami mõõteosa. Ajami kõrged kvaliteedinäitajad saavutatakse sellega, et numbriline mõõteosa on ühendatud analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide alluvreguleerimise põhimõttel. Selle tulemusena saadakse nn arvanaloogne juhtimissüsteem, milles on ühendatud mõlema süsteemi positiivsed omadused. Sellise arvanaloogse alalisvoolu positsioonjärgivajami struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.4.
Siseveeteede laevastik Euroopa jõelaevastik on suhteliselt kirju ning koosneb paljudest eri tüüpi ja erineva suurusega jõe- praamidest ja puksiiridest. Jõelaevastik koosneb suurest valikust lihtsatest, jõuallikata praamidest, jõuallika ja juhtimisseadmetega praamidest ning praame vedavatest/lükkavatest puksiiridest. Jõepraam on tasapinnalise põhja ja väikese süvisega ujuvvahend, mis on mõeldud suurte kaubakoguste transportimiseks jõgedel, järvedel ja kanalitel. Enamik praamidest Euroopas on varus-
annaabi.ee 
