Eesti, Läti ja Rootsi reformid
Haldusstruktuuride reformide peamiseks väljundiks olid muutused omavalitsuste ülesannete
jaotuses ja pädevustes. Haldusreformide keskmes on peamiselt muutused kohaliku
omavalitsuse korralduses, juhtimises ja teenuste osutamisel. Poliitikareformid hõlmavad
ennekõike muudatusi valitsemisinstitutsioonides, kohalike valimiste korralduses ning
omavalitsustevahelise ühistegevuse lõimimises, mille kõige käegakatsutavamad tulemused
võiksid olla muutused omavalitsuste piirides. Juhtimisreformide puhul on olnud tegu
ennekõike uue avaliku halduse reformidega. Üldjuhul on nende esmased taotlused
suurendada teenuste osutamise efektiivsust. Reformi meetoditeks on peamiselt
delegeerimispraktikate kasutamine ja turumehhanismide rakendamine avalike teenuste
osutamisel. Ülesandeid ja funktsioone ümberjaotavate reformide keskne trend on olnud
detsentraliseerimine, kuid siiski mitte vähem oluline pole olnud tsentraliseerimispraktika,
ennekõike Anglo-Ameerika riikides.
Tabel 1
annaabi.ee 
