Referaat - Eesti naispoliitik Siiri Oviir
Kus on
Eestis sellised algatused?
Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta
seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita
meie tahet, pigem alandab nii meest kui ka naist.
Sama on lugu ka meie Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Miks oleme kinni
meestekeskses ühiskonnatüübis? Tasakaalustatud ühiskond on efektiivsem ja
elamisväärsem. Arvatakse, et naiste osakaal riigi juhtimisorganites peaks olema 40
protsenti. Soomes ja Rootsis on naiste osakaal pooleks nii parlamendis kui ka valitsuses.
Masu on nimetatud riigid paremini üle elanud, nende inflatsioon on mitu korda väiksem
kui Eestis, tööpuudus samuti. Sealt ei põgene imised ära mujale tööle. Ühiskonda juhivad
mehed ja naised koos.
Suurema arvu naiste saamiseks riigikogusse on vaja, et parteinimekirjad asetaksid esi-
kümnetesse rohkem naiskandidaate. See on nagu personalivalikus, et kui saada töökohta,