Selline juhtimine sobib lihtsamatele süsteemidele, sest protsessi tulemustele avaldavad ka soovimatud mõjurid ehk häiringud mõju. Suletud kontuuriga süsteemides juhitakse protsessi juba kontrollides, tulemuse vastavust etteantud kriteeriumitele ehk süsteemis toimub tagasiside tulemuste kohta. Protsessi juhitakse vea järgi ehk sõltuvalt erinevusest protsessi tegeliku ja soovitud tulemuse vahel. Juhitavat protsessi või seadet nimetatakse üldiselt juhtimisobjektiks ja selle tulemust väljundiks y. Seade, mis moodustab juhttoime u nimetatakse kas juhtseadmeks või ka regulaatoriks. Süsteemile avaldavad mõju sisendid, mis pärinevad väljast poolt süsteemi. Nendeks sisenditeks on seadesuurus s, mis määratleb mida süsteemilt soovitakse ning häiringud nx, mis segavad süsteemi talitlust. Seega alustades kirjeldamist juhtimisobjektist ehk seadmest või protsessist, mida juhtida
signaallamp teavitamaks peatset mootori väljalülitamist. Kui võll on teinud 1500 pööret, lahutatakse mootor vahelduvvooluvõrgust ja lülitatakse 3 sekundiks dünaamilise pidurduse talitlusse, misjärel taastub lähteolukord. Juhtimisprogrammis tuleb ette näha võimalus programmi täitmise katkestamiseks igal hetkel stoppnupu abil ja samuti peab programmi täitmine katkema, kui rakendub mootorit ülekoormuse eest kaitsev bimetalltermorelee. Juhtimisülesande järgi on juhtimisobjektiks oleval mootoril kolm seisundit: mootor ei tööta, mootor töötab ja mootor on lülitatud dünaamilise pidurduse talitlusse. Mootor ei saa töötada, kui on vajutatud stoppnupp või kui on rakendunud termorelee. Mootori käivitamine (tsükli algus) toimub käivitusnupu abil ja ta töötab seni, kuni loendur on loendanud 1500 induktiivanduri poolt antud impulssi. Seejärel lülitab loendur mootori dünaamilise pidurduse talitlusse, mis kestab seni, kuni taimer on lugenud seadistatud viite (3 s)
annaabi.ee 
