Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur (jõud nuppude või tõukurite liigutamiseks, elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid: Muskulaane (a) Mehaaniline (b) Pneumaatiline (c) Elektriline (d) Kombineeritud juhtimine 16. Drossel (milleks, miks tekivad sisendis probleemid) Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu
Alates käivitamise hetkest suureneb moment kuni vääratusmomendini. Vääratusmoment on maksimaalne moment, mida asünkroonmootor arendab ilma kiiruse järsu vähenemiseta. Sellele lisaks võib asünkroonmootor arendada suuremat momenti reversseerimise korral, kus magnetvälja pöörlemissuund muudetakse vastupidiseks rootori pöörlemissuunaga. Asünkroonmootori puhul on põhiprobleemiks lineaarse mehaanilise karakteristiku saamine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimismooduseid. 157 Joonisel 4.8, b on toodud asünkroonmootori elektromehaaniline karakteristik. Seda on lihtne konstrueerida ideaalse tühijooksupunkti 0 ja käivitusvoolu Ik abil. Käivitusvool oleneb käivitusmomendi suurusest. Elektromehaaniline karakterisik näitab voolu ja momendi vahelist sõltuvust. Mida suurem on vool, seda suuremat momenti arendab mootor. Lineaarsete karakteristikute puhul avaldub käivitusmoment järgmiselt:
annaabi.ee 
