Keiretsu–tarneahel Jaapani moodi
imetleti väga 1990. aastatel, kuna pakkus võimalust vähendada traditsioonilist võistlevat suhet
ostja ja tarnija vahel. Teooria järgi on vastastikuse osalusega firmades suurem tõenäosus
koostööks, kuna see on kasulik mõlemale ettevõttele. (Economist)
Ameerika kaubaametnikud seevastu ei kiitnud keiretsut heaks, kuna nad pidasid seda süsteemi
vaba kaubanduse piiramiseks. Jeffrey Garten, üks rahvusvahelise kaubanduse eest vastutava
kaubandusdirektori sekretär ja seejärel Yale'i juhtimiskooli dekaan ütles, et keiretsu piirab
kaubandust, sest seal on tugev eelis teha tehinguid ainult oma keiretsu-peres olevate ettevõtetega.
Oma valitsuse arvamusele vastupidiselt, kirjutas Jeffrey Dyer aastal 1996, et autotootja Chrysler
on loonud Ameerika keiretsu, kuna on suutnud oma varustajatega suhtlemist niivõrd parendada, et
kaks osapoolt töötavad nüüd tugevalt koos, et leida viise, kuidas vähendada autotootmisega seotud
kulusid ning jagada sellest tulenevaid tulusid. (Economist)