organisatsiooni üksuste vahel Milleks struktuur? Eesmärkide saavutamise vahend, täpsustab organisatsiooni eesmärke ja tegevusvaldkondi * Alluvussuhete ja tööjaotuse kindlaksmääramiseks * Infokanalite määratleja * Infoallikas nii organisatsiooni siseselt kui väliselt * Määrab ära iga töötaja positsiooni, võimalikud karjääriarengud, ametikoha olulisuse, koostööpartnerid, koha otsustusprotsessis * On teiste juhtimisinstrumentide aluseks (palgasüsteem, delegeerimine, tulemusjuhtimine) * EESMÄRGID↔STRUKTUUR↔KULTUUR Madal spetsialiseeritus – rätsep (teeb algusest lõpuni kõik ise) Kõrge spetsialiseeritus – ülesanded on jaotatud ära töötajate vahel. Nt masstootmine: üks inimene lõikab kangast, teine õmbleb varruka, kolmas õmbleb krae, neljas triigib jne. Madal organisatsioon – vähe otsustustasemeid Kõrge organisatsioon – palju otsustustasemeid
Otsuste väljatöötamise lähenemisviisid. Struktuurne lähenemisviis Struktuurset lähenemist kasutatakse laialdaselt majanduses, nt kulude struktuuri tundmaõppimisel. Selline lähenemine on ka juhtimises, ehkki harva, ja seda keerukuse tõttu. Nähtusi vaadeldakse koostoimes, süsteemina. Määratakse nähtuste prioriteetsus. Rakendades juhtimises struktuurset lähenemist, määrame kasutatavate tegurite, meetodite, põhimõtete ja teiste juhtimisinstrumentide omavahelised prioriteedid, osakaalud, et suurendada ressursside jaotamise põhjendatust. Turundusalane lähenemisviis Juhtimine on orienteeritud tarbijale. Firma strateegia rajaneb olemasolevate ja tulevaste tarbijavajaduste prognoosile, turu strateegilisele segmenteerimisele, uute kaupade elutsükli prognoosile, firma ja konkurentide kaupade analüüsile, konkurentsieeliste prognoosile, konkurentsiseaduse toimemehhanismile.
annaabi.ee 
