liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi stabiilsuse.
See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega. Juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavaid tingmärke on kujutatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.1 Elektriajamite juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavad tingmärgid Tingmärk Tingmärgi tähendus Juhtmete hargnemine (elektriline kontakt juhtmete vahel)
annaabi.ee 
