Eesti uusima aja ajalugu
Usuti, et Punaarmee okupeerib lähiajal kogu Eesti. Ometi olid tekkinud lootus, et
Soomest saabub abivägi. Maanõukogu otsustas 27.12 pöörduda abipalvega SB
valitsuse poole. Paluti, et Briti väed okupeeriksid Eesti ja võtaksid Punaarmeega
sõjapidamise üle. Detsembris 1918 oli toimunud rindelt massiline deserteerumine. Ca
2/3 mobiliseeritud meestest ühel või teisel ajal olid minema jooksnud. Rindele jäänud
meeste hulgas oli tavaline see, et ei võetud lahingut vastu. Samuti sagedased juhtimid,
kus sõdureid pidi relva ähvardusele lahingusse sundima. Kõige parem oli olukord
vabatahtlikest moodustatud rühmades. Ülejäänud väeosade võitlusmoraal oli väa
madal. Neg joone andis ka keskse juhtimise puudumine. Iga väeosa juht tegutses vaid
iseenda arvamuse kohaselt, väosade vahel erilist suhtlust ei toimunud.
Pöördepunkt leidis aset jaanuari esimese nädala jooksul. Tegurid, mis murrangu
kaasa tõid: Punaarmee nõrgenemine seetõttu, et kaugenes oma varustusbaasidest.