Lihtsam on lammutada kui luua
hinge. Viha ja kadedus lisavad veel õli tulle. Tavaliselt inimene ei oska olla rahul, ta leiab
puudusi ka sealt, kus tegelikult neid ei ole. Raamatus ,,Hingede öö" ütleb vigane Olle: ,,Me
kadestame isegi neid, kel on tunduvalt vähem kui meil, aga ikkagi meie arust liiga palju."
Tuleb tunnistada, et see on tõsi.
Sooviga lammutada ei ole ainult need inimesed, keda ühiskonna poolt ei saa pidada
normaalseteks, vaid seda esineb kahjuks ka kõrgelt tähtsustatud juhtfiguuridel. Arvatakse, et
kui lammutatakse, siis oldakse palju mõjuvõimsam, kui midagi luues. Maailm pöörab
paratamatult tähelepanu rohkem lammutajale kui loojale. Siin peitubki võib-olla vastus
sellele, miks ei suudeta 21. sajandil, kus kõik tahavad maailma päästa, ajada asju nii nagu üks
inimsugu peaks seda suutma, vaid peetakse tulevahetust Iraagis ja Afghanistanis. Piirkonnad,
mis on inimeste aastate pikkuste jõuga ülesehitatud, lõhutakse hetkega kerge päästikule
vajutamisega