Eesti kirjandus II kevad
Hakkab silma paistma 80ndate/90ndate vahepeal. Ta võiks olla juhtautor,
aga ta on liiga palju kirjutanud.
Jaan Undusk (s. 1958)
1990 Kuum – proosa muutumises tähislik roll.
1990 Goodbye, Vienna (Gertrud) – näidend
2003 Quevedo – näidend
2008 Boulgakoff – näidend
Ta võiks olla ajastu juhtautor, kuid ta on selleks liiga vähe kirjutanud. Huvi
draama vastu tõuseb 90ndate lõpus ja nullindate alguses. Undusk muutub
seal kindlasti üheks juhtautoriks.
Ülo Mattheus
Arne Merilai 2009 Türann Oidipus
Ervin Õunapuu -- jõudis proosani 90ndatel aastatel, kuid enne seda sai
tuntuks kunstnikuna.
Jüri Ehlvest (1967—2006)
90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima.
Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema
esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis
mingi retseptsioon.
1996 Ikka veel Bagdadis
1996 Krutsiaania