mm. Gaasisuunaja otsiku ettenähtust kaugemal hoidmisel ei mõju kaitsegaas enam nii efektiivselt kui vaja ja seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet. 10 KEEVITUSAGREGAADI TÖÖKORDA SEADMINE SEADME KASUTAMINE Seadme pealüliti asub selle tagapaneelil. Keerates pealüliti asendisse I, lülituvad seadme primaarpool ja juhtahelad sisse ning juhtpaneelil süttib signaallamp ON. POLAARSUSE VALIK VOOLUALLIKAST Ilma täidiseta tavalise traadiga keevitades on see harilikult pluss (+) poolel, maanduskaabel aga miinuses(-). Kasutades täidistraate, võib vajalikuks osutuda traadi seadmine miinus (-) poolele. Mõnikord võibväga õhukeste (0,5 … 0,7 mm) lehtmaterjalide keevitamisel tavalise täiteta traadiga efekti anda traadi seadmine samuti miinus (-) poolele. SETUP
Suurem osa nendest soojusvooludest neeldub muundurit ümbritsevas kestas, kuid osa kiirgusest läbib seda läbilaskvast materjalist akna(d) ja jõuab objektini, 24 mille temperatuuri mõõdetakse. Objekti kiirgus jõuab omakorda muundurini. Nende kahe kiirgusvoo vahe tõttu muundur kas soojeneb või jahtub, sõltuvalt summaarse soojusvoolu suunast. Kuna aga juhtahelad peavad tagama muunduri temperatuuri konstantsuse, siis küttekeha abil juurdeantav võimsus P sõltub muundurile langevast summaarsest kiirgusvoost. Selle tulemusena saavutatakse olukord, kus küttekeha vajaliku toitepinge väärtus on sõltuvuses muundurile langevast või sellelt eralduvast summaarsest soojusvoolust, mis on omakorda sõltuv mõõdetavast temperatuurist. Muunduri takistuse muutust (muundatuna pingekaoks) kasutatakse sellisel juhul toitepinge regulaatori tagasisidesignaalina
........................................................... 75 2.6. Elektriline pidurdus .......................................................................................................... 80 2.7. Filtrid................................................................................................................................ 83 3. Jõulülitite juhtimine ....................................................................................................91 3.1. Türistoride juhtahelad...................................................................................................... 91 3.2. Transistoride juhtahelad ................................................................................................ 101 3.3. Plokkjuhtimine ............................................................................................................... 118 3.4. Pulsilaiusmodulatsioon...........................................................................................
annaabi.ee 
