ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
ehtsa filosoofi, kes iseseisvalt avastab kõige kõrgemaid tõdesid, luues endale terve rea
üliabstraktsete arutluste tulemusena maksiimid, mis ütlevad, mis on õiglane ja
mõistlik ning mis lähtuvad armastusest üldise korra vastu või selle korra looja
teadaolevast tahtest. Ühesõnaga, me võiksime, kui tahaksime, omistada tema vaimule
täpselt sama palju intelligentsust ja valgustatust, kui sealt tegelikult võib leida juhmust
ja rumalust--aga sel juhul lubage küsida:mis kasu oleks liik saanud kogu sellest
metafüüsikast, mida ei olnud võimalik ühelt inimeselt teisele edasi anda ning mis suri
koos indiviidiga, kes selle välja mõtles? Milles võiksid seisneda metsadesse loomade
sekka laiali pillutatud inimsoo edusammud? Mil määral saaksid üksteist vastastikku
täiustada ja valgustada inimesed, kel pole kindlat kodupaika ning kes ei vaja sugugi