PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
Mitmed intervjueeritavad sõnavad, et enda hinnangul nad otseselt ei hakanud punkariks, vaid
olid pungile sarnast protestivaimu alati endas tundnud, näiteks ütleb Eero Tamm
otsesõnaliselt, et tema hinnangul ei saa keegi punkariks – punkariks sünnitakse.142 Merca
lisab, et 1980. aastate noortel oli sisuliselt vaid kolm võimalust: kas olla nohik, punkar või
diskomees.143 Allan Vainola jaoks oli punkariks olemise peamine eesmärk vastandumine
ühiskonnas vohavale lollusele ja juhmusele144, Anti Pathique tundis samas jälestust tollase
veteranide kultuse vastu (Suure Isamaasõja veteranidel olid Nõukogude Liidus mitmed
privileegid).145 Peep Männil mainib ühe pungi varajase ideena mässu Lääne elustiili vastu,
mis mõjus sama totrana kui ENSV riiklik korraldus, lisaks soov vastanduda diskomeeste
materialismikultusele ning harimatusele.146
138
Trubetsky 2009, lk 256.
139
Intervjuu Tõnu Trubetskyga.
140
Intervjuu Kiwaga.
141
Intervjuu Mercaga.
142
annaabi.ee 
