Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte
Èmile ei armasta kära
ega tüli, ta on rahuliku meelega, kaastundlik teiste suhtes. See tegev abi, mis ta teistele annab,
loob temas vaate, mida kõvema südame juures poleks üldse mitte või mis oleks omandatud
alles palju hiljem.
Missuguses usus Èmilet kasvatatakse?
Me ei kasvata teda ei selles ega teises usus, teeme tema aga võimeliseks valima seesuguse,
millele juhib teda tema mõistus. Looduse korraldusi palja mõistusega vaadeldes juhitub
inimene loomulikule usule. Looduse tundmaõppimise juurest on lihtne asuda tema looja
uurimisele. Nüüd alles leiab ta oma tõelise edu olla hea, teha head, olla õiglane jumaliku ja
iseenese tahte vastuolus, täita oma kohustusi isegi elu kaalule pannes ning kanda oma
südames voorust; seda armastusest oma olemuse ürgalguse vastu, mis ühineb
enesearmastusega; ja lõpuks maitsta püsivat õndsust, mida talle lubab hea südametunnistuse