ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja
aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhitatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast välja paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist sai mõne aastaga Ernesaksa käe all ülelinnline kollektiiv Tallinna Naislaulu selts. Kõiks see pani temast rääkima, kui suurte võimetega dirigendist. Peagi tehti talle ettepanek asuda tolle aja parima Tallinna Meestelulu seltsi meetekoori ette, mille oli eesti üheks paremaks kooriks kujundanud Konstantis Kürnpu. Ernesaksast kujunes eesti koorimuusika ja
annaabi.ee 
