1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2
vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Takistus on f.s - tähis R | valem R = U / I , R= roo x (l / S), ühik 1oom. Mida suurem on juhi pikkus, seda suurem on juhi takistus. Mida suurem on traadi ristlõike pindala, seda väiksem on traadi takistus. Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga. Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Valemis R = roo x (l / S) Kus, R on juhitakistus, l juhi pikkus, S ristlõike pindala ja roo aine eritakistus. Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f.s - tähis roo | valem roo = R x (S / l) | ühik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Takisti- kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest.
U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd mõõdab voolumõõtja. 1kwh= 1000w* 3600s=3600000J; A=U*I*t 23)Joule´i-Lens´i seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q=I2Rt
E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R. Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt. kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 4. Juhitakistus (+ valem, mõõtühik ja joonis) Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Alalisvooluahelas, milles puudub elektromotoorjõu allikas, võrdub takistus R elektriahelale rakendatud pinge U ja seda ahelat läbiva voolu I jagatisega. Mõõtühik: 1ohm (Ω) 4. Elektromotoorjõud, kõrvaljõud (+ valem ja mõõtühik)
annaabi.ee 
