20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.
kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda
on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel
erilist muljet, oli märke, et võimud nõudsid selle esitamist vene keeles. Järgneval kolmel
üldlaulupeol oli laul võimude poolt keelatud.
1960. a laulupeol hakkasid lauljad peale ametlikku lõpulaulu spontaanselt laulma ,,Mu
isamaad". I salm lauldi dirigendita, II salmi järel tormas Ernesaks juhipulti. 1965. aastast on
laul olnud kõikide laulupidude kavas
Veljo Tormis (1930-2017)
Veljo Tormis oli üks huvitavamaid koorimuusika loojaid maailmas, kes tõi eesti
koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist
rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle
aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga
palju ta tegi neist kooriseadeid
annaabi.ee 
