Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. pinge U 1V (volt ) Voolutugevus= ; I= ; 1A (amper)= ; takistus R 1(oom) 4. Juhi takistus Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega , pöördvõrdeline selle ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. juhipikkus l Juhi takistus= eritakistus · ristlõikepindala ; R = · ; S 5. Aine eritakistus. Aine eritaksitus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus.
Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I = I 1 + I2 Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistusega juhi kogutakistus on n korda väiksem üksikjuhi takistusest. Ri R= n VALEMID: ___________________________________________________________________________ U = Pinge (volt)(V) A = Elektrivälja töö (Jaul) (J) q = Elektri laeng (kulon) (C) I = Voolutugevus ( amper) (A) R = Takistus () (oom) p ( roo) = Eritakistus l = Juhipikkus S = Juhi ristlõike pindala U I=R A U=q U R= I l R = p ( roo) x S RS p (roo) = l
Kui 4 korda pindala suurem, siis takistus neli korda väiksem. Pmst kui uks 2 korda suurem, kui tavaliselt siis sul kaks korda lihtsam tulekahju ajal välja tormata. · Järelikult, juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga. Kuidas sõltub juhi takistus juhi ainest? · Pmst läbi õhu on lihtsam joosta, kui vees. · Pikkuse tähis l, ristlõike pindala S, eritakistus (roo). · Juhi takistus (R) = eritakistus () korda juhipikkus (l) jagada juhi ristlõike pindala (S) · R= korda l jagada S Mida iseloomustab eritakistus? · Eritakistus iseloomustab aine (takistavat) mõju elektrivoolule. Millega võrdub aine eritakistus? · ... on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? 1. Saab muuta pinget vooluallika klemmidel 2
füüsikasse tõi väga suure suur panuse just elektromagnetismi ja sellega seotud nähtuste avastamise ja uurimisega. Takistus Takistus kui materjali omadus Juhi takistus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline pingega ning pöördvõrdeline voolutugevusega. Kuna takistus on materjali omadus, siis on otstarbekas kasutada materjali elektrijuhtivust iseloomustavat suurust eritakistus. R-takistus () -eritakistus (m) l-juhipikkus (m) S-juhiristlõikepindala (m2) Eritakistus on temperatuurist sõltuv suurus. Tihti kasutatakse ka eritakistuse pöördväärtust, mida nimetatakse erijuhtivuseks. Takistust võime vaadelda kui veetorule paigutatud ventiili. Kui ventiili sulgeda, siis vool torus väheneb kui surve jääb samaks. Kui me aga jätame ventiili mingisse kindlasse asendisse, siis voolule suuremat survet avaldades, hakkab ka vool ventiilist läbi tulema suuremal hulgal. Takistuse ühik
ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega. Jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolu suunda, näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Jõu väärtus on võrdeline voolutugevuse, juhipikkus ja nurga siinusega. F=B*I*l*sina Magnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori sihiga. Magnetvälja jõujooned - mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Magnetväljas asuv vooluga raam hakkab magnetjõudude mõjul pöörduma ja peatub asendis, kus magnetjõud tasakaalustuvad. Tasakaaluasendis raami tasapind on risti magnetvälja suunaga