ESSEE Kahetuse väärtus
Ma mäletan täpselt oma esimest lauset politseile: ,, Palun väga vabandust!"
Olin teadlik, et seal teelõigul võis kuni 40 kilomeetrit tunnis sõita. Peale seda politseinik
silmitses mind tõsiste ja kurjade silmadega ning teatas, et olge teinekord tähelepanelikum ja
soovis head reisi. Mul vedas, pääsesin tookord hoiatusega. Teisel korral jäin vahele paar
aastat hiljem Lõuna-Eestis, kus lubatud sõidukiirus oli juba rohkem kui 20 kilomeetrit
ületatud. Tol korral jäin kohapeal juhilubadest ilma ja karistuse määramiseks pidin minema
komisjoni. Komisjonis olin väga hirmul, kuna antud teo eest oli ettenähtud karistuse
määramise vahemik 600 2400 krooni. Komisjoni ees käitusin alandlikult, tunnistasin ja
kahetsesin oma süüd. Lõpptulemusena määrati mulle 800-kroonine rahatrahv. Nende kahe
juhtumi puhul on huvitav tagantjärgi mõtiskelda, milliste parameetrite ja näitajate alusel
politseiametnikud langetasid oma otsused karistuse kohaldamise suhtes
annaabi.ee 
