Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku,
sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu
2013: 34-37)
Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid
võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele
kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid,
populaarteaduslikud tekstid, haridustekstid ja teatmetekstid. Teine rühm moodustub
tekstidest, milles oskuskeele kasutamine on madal ning sellesse rühma kuuluvad
ajakirjandus- ning jutustavad mitteilukirjanduslikud tekstid. Eelnevast võib järeldada, et
tarbekeelel on ühiskonnas kanda väga oluline roll, sest ta laieneb väga paljudele
valdkonnakeeltele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 32)
4