3. Koostatud protseduurireeglite täiustamine (organisatsiooni töötajate arvamused ja ettepanekud, konsultandi kogemused, teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimisteooria, kõigi protseduurireeglite läbiarutamine tippjuhtide osavõtus, parim praktika , benchmarking) 4. Protseduurireeglite lõplik vormistamine (juhatuse kinnitus, iga töötaja allkiri informeerituse kohta) Protseduurireeglite juurutamine 1. Muudatuste elluviimine- protseduurireegel juhendmaterjalina, kohustuslikkus) 2. Edasine täiustamine ja muutmine- muudatuste juhtimine, lõppematu töö, nõutav on tegelikkusele vastavus, protseduurireeglite teadlik väljaarendamine, tippjuhtide roll, protseduuri omanik 3. Protseduurireegli kasutamine igapäevatöös- juhendmaterjal ehk juriidiline akt; protseduurireeglite olemus juhtimisfunktsioonide seisukohalt- kavandamine (tegevuskava tulevikus), organiseerimine (töö on
Ehituskoha läheduses peab kindlaks määrama iga kuivenduskaevu ja imbkaevu asukoha ja selle tootlikkuse. Tavapäraselt koosnevad põhiuuringud kaevistest, puurimistest, välikatsetest ja laboratoorsetest teimidest. Uuringupunktide vahekauguse ja sügavuse peab valima olemasoleva ehitusgeoloogilise informatsiooni (eeluuring), ehitise tüübi ja eeldatava koormuse alusel. Orienteeruvad suurused on toodud standardis EVS-EN 1997-2. Järgmisi uuringupunktide vahekaugusi peaks kasutama juhendmaterjalina: kõrg -ja tööstusehitiste jaoks uuringupunktide võrk sammuga 15 kuni 40 m; suure pindalaga ehitiste jaoks võrk sammuga kuni 60 m; liiniehitiste (teed, raudteed, kanalid, torustikud, kaitsetammid, tunnelid, tugiseinad) jaokssamm 20 kuni 200 m; eriehitiste (sillad, korstnad, masinavundamendid) jaoks kaks kuni kuus uuringupunkti iga vundamendi jaoks; tammide ja paisude jaoks piki vertikaallõiget vahekaugusega 25 kuni 75 m.
annaabi.ee 
