EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
mitmesuguseid praktilisi andmeid – näiteks teavet mingi piirkonna loo-
duse, ajaloo, vaatamisväärsuste, teenuste ja hinnataseme kohta; infot esi-
tatakse nii jutustava tekstina kui ka tabelite, jooniste või skeemidena.
Graafiliste osiste olemasolu lähendab tarbekirjandust vormiliselt teadus-
kirjandusele, kus teksti kujul vormistatud analüüsi kõrval on andmete
ülevaatlikul esitamisel samuti oluline tähtsus. Looduskirjanduse ja
tarbekirjanduse peamine sarnasus seisneb õpetavas-juhendavas suunit-
luses; samuti igapäevaelus praktiliselt kasutatavaid näpunäiteid sisal-
dava teabe edastamises.
Eesti looduskirjanduses on suhteliselt levinud teksti ja foto kombinat-
sioon; seesugustel raamatutel võivad teksti ja piltide autorid kattuda
(Jüssi 1986; Ernits 2003) või olla ka eri inimesed (Kask 1978; Leito, Õnne-
palu 1999). Sageli pole siin tegemist lihtsalt kirjutatu illustreerimisega,
vaid fotod seostuvad tekstiga sisuliselt, omades emotsionaalselt ja tähen-