Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus
Kahel korral
esines seestütlevat käänet. Üht neist oli harjumatu lugeda, sest tänapäeva keeles enam
seda seestütleva käändega ei kasutataks: Raamatud on minu surnud emast päritud, kus
emast asemel peaks praegu olema emalt.
Mitmuses kasutati vaid kolme käänet: nimetavat (4), omastavat (1) ja alaleütlevat (1
korral). Nimetavat käändevormi kasutati näiteks sellises lauses: Koolmeister ütleb, see
tulla sellest, et nende emad elawad, kes neid juhatawad. Omastava käändevormi
üksiknäide on selline: ei mõtle emade uneta ööde peale hälli juures. Alaleütlevat
käändevormi kasutati selliselt: Sellest saab emadele küllalt. Ka siin saab välja tuua
fakti, et kuna inimesel on üks ema, ei peeta vajalikuks seda mitmuses kasutada. Mõnel
15
juhul püüti kõiki emasid üldistada, rääkida suuremast hulgast inimestest ja seepärast
mitmust kasutatigi