mahukas repertuaaris on ühed ja samad laulud, mis saadavad nädalarütmis korduvaid tegevusi nagu maalimine, voolimine ja küpsetamine. Oluline on , et me sealjuures toimetamas oleme.Lauluga koos tunduvad teised tegevused käes lausa lendavat. On loendamatuid võimalusi, et lasteaias laulda. On peod, alustades sünnipäevadest. Juba hommikul saab sünnipäevalast lauluga tervitada. Kõik lapsed teavad sedamaid, milline tähtis päev täna on. Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks. Ka kuulame me jõulumuinasjuttu ikka ja jälle läbi laulude ja nii laseme ta järjest sügavamale enda sisse. Või laulame me viljakoristamise laule ja valmistame ennast nendega ette lõikuspühaks ning sügis saab nii endale oma, erilise kõla. Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab meie tegevus laulu rütmi. EELKOOLIIGA ON MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MUSIKAALSUSE ARENGUKS. Muusika on seotud emotsioonidega
lisab: „Me vihastume või kardame ilma eelneva valikuta, igasugune loomutäius on aga mingi „Ma tean, kus see on!“ Ta kustutas oma suitsu kruusa peal. „See on...“ hakkas ta selgitama. valik ja teda pole ilma valikuta.“6 „Poisid, kas te võiksite mulle plaani joonistada?“ Õpitud osa viha juures on see, mida me vihastena teeme. Me oleme õppinud vihastama teatud „Ei – me juhatame su sinna. Sõida meie järel – me näitame sulle, kuhu minna.“ moel; võib-olla iseloomustavad meie vihakäitumist kahjulikud harjumused, kuid me oleme need harjumused aja jooksul õppinud, ehkki selline õppimine ei pruugi olla väga teadlik. Aristoteles Hetkeks ma mõtlesin, et nad veavad mind ninapidi. Kuid ei – nad ei teinud seda. Nad andsid
annaabi.ee 
