19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Oma
puhta mõistuse kriitikas näitas, et need dogmad on ebakorrektsed – jumalatõestused ja hinge
surematus. Nietzsche väidab, et see on kõik näiline. Kant ei püüa kristlust hävitada, vaid
päästa.
Kanti ja kantiaanluse kriitika: juttu on vanast ideaalist, kus on kaks komponenti: „tõene
maailm“ ja moraal kui maailma olemus mõiste. See vana ideaal on metafüüsika.
Postmetafüüsiline ajastu sel ajal. Kant oli see, kes juhatakas metafüüsiliest filosoofiast välja.
See on nüüd Nietzsche vastuvoolu ujumine kui väidab, et Kant oli siiski metafüüsik – see
polnud aga ilmne. Milles seisneb siis Kanti metafüüsika? Asjas iseendas – Kant jätab siiski
alles see mõiste, mis pole meile kättesaadav. Moraal kui maailmaolemus oli vabadus ja
autonoomsus. Riukalik skepsis – Kanti teoreetiline filosoofia ja puhta mõistuse kriitika olid
skeptilised, sest need polnud teoreetiliselt tõestatavad