Tartu Botaanikaaia Ajalugu
poldud aga arvestatud liigirikka aia jaoks vajalike tingimustega ning aed tuli üle viia uude
kohta. Selleks sobis 1806. aastal ülikoolile annetatud krunt Emajõe ääres, mis erines
eelmisest suurema pindala, mitmekesisema relfeefi ning allikate olemasolu poolest.
Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks
juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360.
Pärast professori surma jäi botaanikaaed kaheks aastaks ilma juhatajata, kelleks 1811.
aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust,
mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone
troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449
taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu
siiski kõrgel.
Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase
õpilane A