Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1995. aastani oli ajakirjandus humanitaarteaduste osa, järgmisest aastast aga ühines
sotsiaalteaduste teaduskonnaga.
Toimetuste töökorraldusest
Toimetustes osakonnad jagunesid kas eluvaldkonniti (põllumaj, tööstus, kultuur),
funktsiooni osas (kirjade osakond, propagandaosak) või zanri järgi
(publitsistikaosakond). Olulisemateks oli lugeja jaoks kirjade osakond, partei jaoks
partei elu osakond. Osakondades olid tööl nn kirjanduslikud kaastöölised, kes allusid
osakondade juhatajaile.
Toimetustes kasutati ka nn kollektiivse juhtimise vorme, näiteks toimetuse
kolleegiumid.
Väga oluline oli nõukogude ajal töö kirjadega. Pikka aega hinnati toimetuse tööd just
selle järgi, kui palju kirju ta sai. Kirjade osakond suunas kirjad vastavatesse
osakondadesse, osa jäid kirjade osakonnale toimetada, osa jäid avaldamata. Kirjasid
arvestati väga rangelt öeldi, et toimetusele tulnud kiri ei ole erakiri, vaid dokument.
Ka anonüümsed kirjad loeti läbi