AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
esinduslikum nendest oli 3. Ristisõda. Ristisõdade üks hilisem suund oli Baltimaade ristiusustamine. I
ristisõda(1096-1099) koosnes kahest sõjakäigust: talupoegade sõjakäik, mis lõppes Konstantinopoli all hävinguga ja
rüütlite ristiretk, mille tulemusel vallutati Jeruusalemm ja avati see palveränduritele. Samuti moodustati mitmeid
kristlikke riigikesi, millest tähtsaim oli Jeruusalemma kuningriik. Veel kujunesid Pühal maal välja vaimulikud
rüütliordud: Templiordu(prantslased), Juhanniitide ordu (itaallased) ja Teutooni ordu(sakslased). III ristisõda (1189-
1192) oli ristisõdadest kõige kuulsam ja esinduslikum. Sultan Saladin oli vallutanud Jeruusalemma ja seda läksid
vabastama Euroopa kuulsad ja vägevad kuningad: Richard I Lõvisüda, Philippe II August, Friedrich I Barbosa.
Jeruusalemma vabastamine jäi küll saavutamata, kuid saavutati lepe Saladiniga, mis lubas palveränduritel
Jeruusalemma külastada. Tänu ristisõdadele tihenes kaubavhetus Idamaadega
annaabi.ee 
