Referaat Josip Broz Titost.
kutsuma, et võidelda ülemvõimu vastu. 1941. aastal, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu,
kutsus Tito kokku partei kohtumise ning seal nimetati ta sõjalise osa ülemaks. Loodi ka
esimene relvastatud vastupanuüksus Euroopas. Vastupanu osutajaid kutsuti partisanideks.
Partisanid eesotsas Titoga võitlesid sakslaste vastu ning neil õnnestus vabastada mitmeid
territooriume. Sakslased hakkasid aga selle eest karistama tavakodanikke. Iga surnud Saksa
sõduri eest pidi surema sada jugoslaavlast ning iga vigastatud sõduri eest viiskümmend.
Sellest hoolimata võideti alasid vabaks ja kaitsti neid. Vabastatud kohtades loodi komitee, mis
pidi toimima nagu valitsus. Seda komiteed hakati kutsuma Jugoslaavia Vabastamise Anti-
Fasistlikuks nõukoguks. 1943. aastal nimetati Tito komitee presidendiks ja sama aasta
neljandal detsembril kuulutas ta välja Jugoslaavia demokraatliku valitsuse, kuigi suur osa
Jugoslaaviat oli ikka veel Saksa võimu all