Seepärast oli Mari Andresele meelepärane. Nüüd oli olukord aga teine kuna Mari oli abiellunud Jussiga, aga viimane poos ennast ülesse. Juss ei suutnud leppida, et Mari ei käi enam kodus ja elab Andresega ühe katuse all. Mari jäi ennast igaveseks Jussi surmas süüdistama ja ta muutus kurvemaks kui kunagi varem. Tööd tegi Mari ikkagi hästi ja ka lapsi kasvatas ja kaitses nende isa eest. Andrest ise ta aga kartis. Ta ei jugenud kunagi avaldada oma tõeliseid tundeid, käis salaja Jussi haual jne. Tegelikult mõistis Andres isegi ja seetõttu suhtus ta Marisse karmilt. Ta arvas, et Juss oli neid juba piisavalt karistanud enese poomisega, aga Mari ei saanudki oma süümepiinadest vabaks. Vargamäel läks elu rõõmsamaks koos lastega, aga see ei muutnud midagi perenaise ja peremehe suhetes. Põhimõtteliselt oli 19. sajandil naise roll toetada meest ja kaitsta oma lapsi. Samas olid tal ka
praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist Ugra jõel peetakse Venemaal mongoli-tatari ikke lõpuks. Novgorod- Liivi sõja algul Novgorodi ja Pihkva alt värvatud venelastest koosnev vägi näitas oma jõudu peamiselt kohaliku rahva kallal: tapeti, põletati, vägistati ja aeti teibasse. -Ivan Julm Süsteemitu, aga polnud rumal, nägi väiksena palju mõrve pealt (kuidas
annaabi.ee 
