La Traviata
Lavastuse hoidis suurel mral leval orkester, mis pshholoogilise draama
knud tpselt ja tundlikult esile ti ja thusalt lavastuse kigus
tekkivaid auke titis.
Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite
lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud
venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik,
armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues
enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli
endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise
atmosfri.
Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui
Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama
Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks
andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks
tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega.