Eesti Vabariik
a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida.
Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi
Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates
1934. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning sakslased löödi taganema.
Sõda Nõukogude Venemaa vastu oli 1919. a suveks ja sügiseks kandunud juba Venemaa
pinnale. Suuresti toimus see koostöös kindral Nikolai Judenitshsi juhitud Loodearmeega.
Novembris tungis aga Punaarmee uuesti Eesti piiridele ning 1919. a novembris-detsembris
toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti
vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest.
Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud
vaherahuga leppima.
Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Nõukogude
annaabi.ee 
