Võru linna juubelipidustused
eestlast (91 %), 171 venelast (3,2 %), 145 sakslast (2,7 %), 96 juuti (1,8%) ja 65 muud
(1,3%). 43 Tööliste osakaal (eriti põllumajanduses) kasvas.
Majandus. 1930ndate algul kasvas majanduskriisi tõttu kiiresti tööpuudus. Olukorda pidi
leevendama hädaabitööd, mille käimalükkamine venis. Eelmisel kümnendil oli edukas olnud
Võru Linatööstus, mis 1928 lausa suleti ja siis 1934.a. saneeriti ja sai uueks nimeks OÜ Võru
Tööstus (u 17-29 töötajaga). M. Judeikini sae- ja jahuveskil ja parkalitöökojal Kasarmu
tänavas läks hästi.
Side ja transport. Kauba ja reisiliiklus toimus peamiselt raudteed mööda.
Tervishoid ja hoolekanne. 1933. aastal sai valmis kahekorruseline haiglahoone vana hoone
juurde, millega oluliselt suurenes haigla territoorium: linnahaigla sai uued opertsiooniruumid,
röntgeni, palateid. Hospidaliseerimise tingimused paranesid oluliselt. Emade- ja