Elulugu ·1675 ilmusid trükis tema esimesed laulud ·1677 sai temast kuninga kammermuusika helilooja ·1679 Westminister Abbey organist ·1682 kuningliku kapelli organist ja laulja Teosed Kirjutas nii vaimulike kui imalikke teoseid Tähtsamaks jäävad lavateosed Kirjutanud 5 semiooperit, terviklik barokkooperi Instrumentaal muusikast : teoseid viiulile, süidid klavesiinile Kirikumuusika : magnificate, jubilatsioone ja hümne Lisaks veel üle 100 soololaulu ja ligikaudu 150 lavamuusikalist laulu "Dido ja Aeneas" · Barokkooper · Kolmeosaline · Mõjutatud nii prantsuse kui itaalia ooperist ning seostatud inglise maskimuusikaga · Prantsuse pärane avamäng · Inglise pärased karakteritseenid · Dido aaria parim barokkajastu kaebeaaria
6. saj lõpul / 7. saj alguses viiski Gregorius Esimene läbi liturgilise reformi. Reform puudutas eelkõige kirikulaulu. Uut hakati nimetama Gregoriuse koraaliks (tänapäeval populaarne) - ühehäälne instrumentaalsaateta kirikulaul. Gregoriuse koraali kasutati teenistustekstide ettelaulmiseks. Iga täishäälik andis võimaluse pikaks meloodiliseks arenduseks. Jubilatio juubeldamine, hõiskamine (meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16
annaabi.ee 
