pieseoelektrilistesse printeripesadesse. printeripea piserab tindi prlevale, liga kaetud trumlile. seejrel rullub paber le trumbli. sobib kiledele miinus on suur energiakulu ja pikk soojenemisaeg klmstardil. lpptulemuse peale on raske kirjutada toodab ainult xerox firma Tindita printer termoprinter, ehk faks pmst 2 tpi - termosiiderprinter ja termokontakt printer pole vrvaineid termokotantiga printeri eelised on vimalik printida tpseid ja teravaid kujutisi, lihtne ja odav , vhe jtmeid, vastupidavad piirangud: kuumus ja valgus tundlikud, paber on hiljem keemilise ainetega kaetud. termosiiderprinter asub lekandelint mille abil antakse edasi vahaphist vrvainet kui vaha soojendatakse siis see sulab ning vrv kantakse printerile sitad kujutised pole reaalsed eelised: sobiks pikajaliste vajaduste titmiseks, vhe jtmeid, saab printida erinevat tpi paberitele vastupidav ja kestev miinused: vrvilint vajab vahetust tihti, taaskasutamine on keeruline, paberi ja vrvilindi
vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnijnud piksekiirgus aga sulatab jliustike, aitab kaasa krbestumisele ja destabiliseerib leldist kliimat. Enim rgitakse jliustike sulamisest. Praktiliselt kogu Grnimaa ja Phjapoolus peaks ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine. Lppkokkuvttes peaks vesi maailmameres tusma ca 60 meetrit. See thendaks
prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ?
puhta pinnase transport saastunud alade katmiseks, kemikaalide ja snteetiliste materjalide kasutamine). Sellest tulenevalt on intensiivsed tehnoloogiad rakendatavad neil juhtudel, kui saastunud pinnase, vee ja setete kogus on vike ning tulemus on vaja saavutada lhikese aja jooksul. Keskkonna biotehnoloogiat defineeritakse kui bioloogiliste ssteemide kasutamist, arendamist ja reguleerimist eesmrgiga puhastada saastunud keskkonda (vesi, pinnas, hk) ning kidelda tahkeid ja vedelaid jtmeid. Tuntuimad keskkonna biotehnoloogial phinevad rakendusi on heitvee puhastamine aktiivmudapuhastites, millele on uue lahendusena lisandunud mrgalapuhastid. Tahkete orgaaniliste jtmete puhul vetakse jrjest enam kasutusele kompostimisel ja anaeroobsel kitlemisel phinevaid tehnoloogiad. Bioremediatsioon ehk biotervendusmeetod bioloogiliste vahendite kasutamine toksiliste jtmete eemaldamiseks keskkonnast. Mikroobide vi/ja taimede kasutamine saasteainete koguse vhendamiseks vi nende
annaabi.ee 
