Rooma ja Bütsantsi kunst
324-330.a. rajas Constantinus uue linna, mida
hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk.
Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar,
Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha
Sofia Katedraal.
Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja
tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest-
ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus
pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate
poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja
Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka
seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma
annaabi.ee 
