Matemaatika
Loogiline
jreldamine on uute matemaatiliste tdede saamise vahend.
Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, niteks aja- ja maamtmise,
ehituse jms. nudel. Ndisajal rakendatakse matemaatikat kigil
inimtegevuse aladel.
Matemaatika tekkejrk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil
sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata
eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala
arvutamiseks).
Teises jrgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini -
kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika
ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3.
sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised
terviklikuks loogiliseks ssteemiks.
Kolmandaks jrguks loetakse krgema matemaatika perioodi, mis kestis 19.
sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni miste