Õiguse filosoofia loengukonspekt
suur juhus, kui ühe rahva seadused sarnaneksid teiste omadele. (Durkheim austas M-d moodsa
sotsioloogia rajajana, ehkki juba Jean Bodin märkas sarnaseid seoseid.)
[38]M. kasutas enneolematult sageli sõna `rahvas'. Kus seni vaadeldi ühiskonda, märkas
M. hulka erinevaid rahvaid oma eriomase kultuuri, ajaloo ja põhiseadusega, oma nn rahvusliku
iseloomuga. Kuid M. võttis kasutusele ka teise mõiste `rahvus' ehk natsioon (la nation), mis
valitses Euroopas jrgs-d kaks sajandit. Rahvus oli teadlik oma ainulaadsusest (tänapäeval
öeldakse identiteedist) ning ei sobitunud üldisesse mõistusõiguslikku ühevormilisusse.
Reisides oli M-st saanud eurooplane, ent veel enam prantslane, kes oli teadlik kuulumisest
rahvuste kirjusse perre kui ka oma rahvuses juurdumisest. Ta asus otsima jõudusid, millest
sünnivad rahvad ja nende seadused.
[39]"Seaduste vaim" on omamoodi poliitiline entsüklopeedia, mis käsitles kõiki ajastu
tähtsamaid küsimusi