Loengute konspekt
hüpotees on se õigusnormi osa, mis seab enesega õiguslike tagajärgede tekkimise.
Kolm võimalust on seadusandjal fikseerida abstrakstet faktilist kosseisu (lihtne; keeruline;
abstraktne)
LIHTNE hüpotees - seadusandja on tegelikkusest välja valinud ühe eluise asjaolu ja selle
kirja pannud; ühest elulisest asjaolust piisab et järgneks õiguslik tagajärg
KEERULINE - seadusandja valib seadusest 2 või enam elulist asjaolu; kõik need peavad
esinema et jrgneks õiguslik tagajärg
ALTERNATIIVNE - seadusandja valib 2 või enam; õigusliku tagajärje saabumiseks piisab
ühe esinemisest
Eraõiguse valdkonnas - võlaõigusseaduse paragrahv 9, (1) - Leping sõlmitakse pakkumise
esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste
vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
- LIHTNE HÜPOTEES
Seadusandja peab väga hästi tundma tegelikkust mille pinnal tahab hüpoteesi luua.
annaabi.ee 
